Üks minu selle suvine lugemiselamus oli Frances Mayes´i raamat “Naised päikesevalguses”
See on kaasahaarav raamat kirjeldustega Itaalia looduses, toidust ja sõprusest. Toidu kirjeldused olid lihtsalt nii haaravad, et ma lihtsalt ei suutnud kiusatusele vastu panna ja proovisin nii mõndagi ka ise valmistada.
Siin on minu versioon Carta Di Musica´st, mis on Sardiinialt pärit lameleib. Selle valmistamiseks on internetis saadaval erinevaid retsepte ja valmistusviise.
Tegu on väga õhukese lameleivaga. Räägitakse, et pagarid rullivad taigna nii õhukeseks nii, et noodileht oleks loetav läbi lahtirullitud taigna. Sellest ka küpsetise nimetus. Leib ise on krõbe ja kreekeri taolise- krõmpsuva konsistentsiga.
Koostisosad:
240 g durum nisujahu
235 ml sooja vett
1 tl soola
oliivõli
soolahelbeid
rosmariini lehti
Sega kõik koostisosad. Rulli taigent 10 minutit ja mässi toidukilesse.
Lase taignal seista vähemalt 1 tund toatemperatuuril aga veeldi parem kui tainas seisab kauem. Peale taigna seismist ehk puhkamist muutub tainas elastseks ja hästi vormitavaks. tee taigen ca 10-ks pallikeseks ja rulli taignapallid nii õhukeseks kui võimalik (peaksid nägema läbi lahtirullitud taigna). Pritsi lahtirullitud taignale oliivõli ja raputa üle rosmariini lehtede ning soolahelvestega.
Küpseta ahjus 200 C juures kuni küpsetis on kuldpruun.
Serveeri värskete tomatite, juustu, moosi ja klaasi veiniga.
